Meie elu: Istria
ehk kuidas veetsime 3 päeva Lääne-Horvaatias.
Meil oli käsil viimane nädal Horvaatias ja kohalikud on Istriast väga vaimustunud. Kõigil lähevad lausa silmad särama ja ohhetades räägivad kõigest, mida lihtsalt peab nägema. Eks reisijuhtide ja -saitide soovitused on emotsioonidelt üsna samasugused. Istria on siis Horvaatia kõige läänepoolsem osa, mis moodustab eraldi poolsaare. Ülejäänud Horvaatiast liidab (ja samas eraldab) seda Ucka mäestik, mille alt on puuritud 5-kilomeetrine tunnel. Tegemist on ikka väga kuulsa (ajalooga) kohaga, kus hästi lihtsustatuna liiga palav ja liiga kallis. Aga õnneks saab ennast igal pool meres karastada ja mõnusa vahepalana oli see supertore reisikene.
Paul rääkis umbes sama õhinal kui kohalikud, et tema tahab lõbustusparki minna. Saigi välja valitud ta elu esimeseks Dinopark Funtanas. Sissepääs maksis küll kena kopika, aga oma pisipoja soovide täitmiseks pole miski liiga palju. Pargis oli poolsada peaaegu elusuuruses eelajaloolist looma, kes enamik liigutasid nupule vajutades mingit jäset ja häälitsesid vastavalt. Paul sai isegi ühe dinokese peal võristada ja rongiga sõita, mis mõlemad tekitasid tal rõõmusuu asemel hoopis väikese nutuhoo. Kui meid kohutasid dinosaurused mõnigi kord, siis Pauli tundusid need üsna külmaks jätvat. Samas tuleb tunnistada, et eks oma osa oli selles liialt kuumal ilmal ja ka sellel, et ilmselt ei lasknud tal nendega piisavalt üks-ühele aega veeta, et sõbruneda. Järgmine kord läheme ilmselt terveks päevaks ja jaanuaris :D
Järgmine peatuspaik (ja ka ööbimine) oli Rovinjis. Sissejuhatuseks tuleb öelda, et tegemist on Tripadvisori Istria top 1 soovitusega. Õnneks ei pidanud me pettuma – see on väga mõnus ja mitmekülgne linn. Meile väga väga meeldis ja omaette juba mõtlesime, kuidas kunagi siia lebopuhkusele tagasi tuleme. Vanalinn näib tõeliselt iidne ja peatänavaga paralleelselt jookseb ägedate käsitöödegaleriidega tänav. Rovinjs sai Paul ka oma esimese jäätise (külmutatud mangopüree) ja Aet kohaliku Rovinj-nimelist (miskipärast sinine ja maitseb nagu vana hea Türgi näts). Rovinj vanalinnast mööda rannikut lõunasse minnes sai näha ohralt kenasid randu ja mõnusat metsa. Kõige kaugemat kohta nimetatakse Punta Correnteks. Sealsed metsaalused jalutusrajad on väga heaks vahelduseks kuumale ilmale. Lisaks sai Paul Rovinjis tuttavaks kalmaariga – talle meeldis tema kombitsaid ja mantlit järada. Isegi nii palju meeldis, et ütles kardulast ära… ei teagi, mida talle tagasi tulles Eestis pakkuda.
Teisel päeval võtsime ette reisi Brijunile. See on eraldatud ning vaikne ja mitmekülgne saar. Sinna saab ainult RMK-laadse riikliku loodusparkide haldaja laevaga (2 täiskasvanut 420 Kunat), kuid lühike merereis on seda väärt. Saarel pakutakse aktiivsematele väikest loomasafarit ja rongisõitu. Samas meile meeldis rahulikult jalutada ja pikutada, kuna turiste oli võrreldes muu Istriaga väga vähe. Huvitavatest kohtadest jäid meelde tibatilluke soo, 1600 aastat vana ja ikka veel vilju kandev oliivipuu, lavendipõld, arvukalt vanu Vana-Rooma-aegseid varemeid, hiidvana kivikarjäär ning värskelt niidetud kuivanud heina lõhn :)
Läksime ka teist korda Kamenjakile. Kui esimene kord oli tegemist mäetipuga, siis seekord nimetasid horvaatlased niimoodi Istria kõige lõunapoolsemat poolsaart. Ka seda opereerib kohalik RMK, kellele peavad auto või mootorrattaga külastajad väikest obrukit andma (1 auto 40 Kunat). Ja hea oli, et autoga tulime, sest väljas olev kuumus oleks meid vist muidu poolel teel maha murdnud – vett kulus vähemalt 0,5 liitrit/tunnis. Poolsaar on sarnaselt Istriaga väga mitmekülgne: savannilaadne heinamaa, väikesed metsatukad, kaljud-koopad, uhked kivirannad jne. Kahjuks ei õnnestunud ühte asja proovida, sest selleks peab paadiga lähenema, et ühes looduslikult valgustatud koopas ujuda. Samas ka meie valitud Velika Radovica rannas oli väga mõnus, vaatamata sellele, et Aet oma põlve veest välja tulles kivi vastu veriseks lõi. Saime varjus pikutada ja otse kaljudelt helesinisesse vette sukelduda.
Kokkuvõttes võib tõdeda, et kahe ööga saab Istriaga tutvuda küll ning olime oma valitud sihtkohtadega väga rahul. Seda eelkõige seetõttu, et valisime väga erilise ja eripalgelise loodusega kohad. Sest selline see Istria on: eriline ja eripalgeline. Ja megapalav :D