Sloveenia matkad – Kamnik-Savinja alpid

ehk valik meie käimisi viie Põhja-Sloveenias elatud nädala jooksul.

Meie esimene peatuspaik Sloveenias oli Kamnik-Savinja aplidele üsna lähedal. Seega suurema osa ajast matkasimegi nendel. Viie nädala jooksul sai kõnnitud pea 150km ja umbes 45 tundi. Oleme tulemusega üsna rahul, sest päris paljudel päevadel oli liialt palav, et üldse kuhugi minna. Lühidalt võib öelda, et tegemist on ühe ääretult ilusa kohaga. Kuna see ei asu näiteks Ljubjanast väga kaugel, siis tasub Sloveeniat külastades ette võtta kasvõi ühe-kahe päevane reis, et sealset loodust vaadata. Kogu piirkonna detailsemaks avastamiseks ei piisa aga kindlasti ka ajast, mis meie siin veetsime, sest näha on väga-väga palju. Järgnevalt kirjeldame täpsemalt valikut meie matkadest (7tk). Need on kohad, mis meile kõige enam meeldisid ja kõige rohkem emotsioone pakkusid.

Üldise pildi saamiseks leiate esmalt kaardi, millel on kõik matkad koos alguspunktide ja trajektooriga välja toodud. Sellele järgnevad lühikesed matkade kirjeldused koos piltide, kõrgusgraafikute (ehk kunagi lisame :) ja erinevate otselinkidega nii Movescounti lehele (kus on palju täpsem aluskaart) kui ka huvitavamatele tekstis mainitud kohtadele. Erinevalt Horvaatia matkade postitusest oleme lisanud mõned hinnad (köisraudteed, parkimised jne) ning iga jalutuskäigu alla ka huvitavaid linke. Proovisime seda niigi pikka postitust võimalikult lühidalt teha, seega – kel tekib lisaküsimusi ja/või mõtteid, siis võite meile julgelt kirjutada.

Kui soovid veel käike juurde otsida, siis meie kasutasime lisaks kohalikele veebilehtedele väga palju Wikiloci ning Mapsmed.

Olulise märkusena peame mainima, et meie jalutame üsna kiirelt ja suures osas ilma pausideta. Näiteks rajatähistel märgitust oleme umbes viiendiku võrra kiiremad. Enamus matkade ajast on maha arvutatud ka pikem lõunapaus, mille oleme teinud.

1. Planina Podvežak – planina Korošika – Vododtočnik

• 4h
• 10,5km
• 770m tõusu-langust
• 1959m kõrgeim punkt

See oli Aeti vaieldamatult kõige lemmikum matk. Tegemist on Savinja alpidele väga iseloomuliku loodusega ja see on äärmiselt ilus. Matk ei ole raske, kulgeb mägede vahel üles-alla, kuid väga palju turnimist ette võtma ei pea. Meie ajaliseks piiranguks oli Pauli õhtusöögi aeg (ja vanemlik soov talle päeva jooksul ka midagi muud peale Ergobabys istumise pakkuda), kuid võimaluse korral soovitame selle jaoks rohkem tunde varuda. Siis on mahti mitmeid kordi maha istuda, puhata, vaateid nautida.

Alguses  saab kõndida mööda kruusateed onnini ning selle juurest siis nö “päris” matka alustada ja esimene järsk tõus läbi metsa mägedesse võtta. Edasi kulgebki tee mööda üsna kitsast kivist rada. Suurem osa sellest on lauspäikese all. Kohtad suure tõenäosusega mitmeid kaasmatkajaid, lehmasid ja võib-olla isegi mõnda kitse. Meie sihtpunktiks, kus tegime lõunapausi, oli onn. Tegelikult on see mitmekordne maja, kus saab vajadusel ka näksi või juua osta, öö veeta või isegi suuremale rühmale toitu ette tellida. Sealt liikusime ringiga ühe teise maja kaudu tagasi auto juurde.

Tegelikult soovitaksime selles piirkonnas ette võtta mitmepäevase retke. Üleval mägedes on majutusvõimalus olemas (telkimine on enamasti mägedes keelatud) ning sellest hargnevad mitmed rajad veel kõrgemale ning kaugemale.

2. Raduha

• 3h 10min
• 6,1km
• 600m tõusu-langust
• 2062m kõrgeim tipp (Raduha)

Raduha oli meie selle piirkonna kõrgeim tipp. Kuna mäge näeb kaugelt ja erinevatelt teedelt, siis tuletas ta ennast pidevalt meelde ja kutsus vallutama. Taaskord on võimalik mäele läheneda mitmelt poolt ning mööda erinevaid matkaradasid. Meie valisime selle, mis algab Snežna jamast (eesti k. lumekoopast). Viimane on Sloveenia vanim ja kõrgeim turistidele avatud koobas, kus on pidevalt null kraadi ning suured jääsambad. Kui teil on soovi selle sisemust külastada, siis kindlasti uurige enne kodulehelt lahtiolekuaegasid ja võimaluse korral helistage igaks juhuks üle ka. Meie sealoleku ajal jäid näiteks mitmed turistid, kes olid väga pika ja käänulise autosõidu üles mäkke ette võtnud, pika ninaga, sest see oli kummalisel kombel suletud.

Koopast edasi algas meie jaoks tõus 2000m piirile. Esimene osa teest kulges metsa all ning osaliselt läbi lehmakarja (nagu vist kõik siinsed matkarajad). Kiirustasime ülesmäge, sest Paul tahab ca 15st magama minna ja tee peal väga ringi ei vaadanud. Kõrgemal muutub maastik avatumaks, puud asenduvad põõsastega ning täiesti tipus olev lagendik võimaldab 360 kraadi vaateid Sloveenia (võib-olla isegi Austria) maastikule. Vaated on suurepärased! Natukene kummaline oli mäe harjal kümnekonna inimesega koos aega veeta, aga kuna selle matka ainus raskus seisneb järsus tõusus, siis käiakse siin väga palju. Nii veidi suuremate laste kui ka lemmikloomadega.

Alla tulime sama teed pidi nagu üles, kuid tegelikult soovitaksime ringi teha. See ei lisa ajaliselt nii palju, kuid kuna üles-alla tee ei ole nii huvitav, siis erinevaid radasid kõndides saab päeva veel põnevamaks muuta. Teise raja alumises otsas on ka söögikoht Koča na Loki, kus võimalik peale pikka päeva puhata ja kohaliku toiduga keha kinnitada.

3. Robanov kot

• 2h 40min
• 9,1km
• 460m tõusu-langust
• 1107m kõrgeim punkt (kose juures)

Robanovi orus jalutasime mitmel korral. Jalutuskäik algab mitme majutuse-söögikohaga ning kulgeb edasi mööda kuivanud jõe orgu, metsaalust, lagendikke ja veidi mägisemat pinnast. Raja juures ongi suureks plussiks just see, et olustik muutub aja jooksul väga palju. Kord kõnnid mööda kõrbe laadset jõesängi, kord hobuste vahel heinamaal, kord metsa all. Ainus, mis püsib, on vaade ümbritsevatele mägedele.

Kuna lisaks mitmekesisusele on rada ka üpris lihtne, siis teel kohtasime väga palju laste ja koertega peresid. Samuti on võimalik distantsi pikkust lihtsasti muuta ja suvalisel hetkel tagasi keerata. Lastele pakuvad lisaks loodusele huvi ka vabalt ringi jooksvad hobused, sead ja lehmad. Suurem osa inimesi kõndis Robanova planinale, kus on samuti väike söögikoht ja võimalus laua taga puhata. Meie sihtkohaks oli aga veidi kaugemal oru lõpus olev pisemat sorti kosk.

Tegelikult on kose juurest võimalik veel mäkke üles ronida ja siis juba kõrgematel tasandikel edasi liikuda (vt kaarti). Matka saaks teha mitmepäevase, sest üleval mägedes on võimalik ka ööbida.

4. Planina Ravne – Dleskovec – planina Dolge Trate

• 3h 10min
• 6,1km
• 480m tõusu-langust
• 1977m kõrgeim tipp (Dleskovec)

See matk on väga lähedal esimesele. Kuigi tegemist on sama piirkonnaga, siis loodus on väga erinev. Tee algab ühe mägitalu hoovilt (Ettevaatust, jälle lahtised sead ja lehmad) ning peale lühikest metsa all kõndimist jõuab nö mägedesse. Tee üles on üsna kivine ja kohati lausa käte abil turnimine, kuid ei midagi liiga keerulist. Vaated lähemal ja kaugel kõrguvatele tippudele saadavad kogu teekonda. Alla tulles on aga väga lihtne teelt kõrvale astuda ja ära eksida, seega GPSiga mobiil on ülioluline abiline. Nimelt on rada on kas heina kasvanud või mis veel hullem, kaetud mägimänni põõsastega (meie enda välja mõeldud bioloogiline termin). Kohati peab ennast okste vahelt läbi suruma, kohati nende alt roomama või üle ronima. Kuid mõne aja pärast muutub tee paremaks, möödub paarist veesilmast ning armsast hütist ja suundub siis jälle läbi metsa parkimiskoha juurde.

Kuigi füüsiliselt ei ole matk väga raske, siis just raja läbitavuse tõttu ei ole see hea lastega matkamiseks. Eriti veel siis kui proovite mõnele Ergobabys mõnusat lõunaund pakkuda. Lahtised sead ja lehmad (mäe otsas kohtasime tegelikult ka kümmekonda pulli, kes meid veidi jälitasid) ei sobi aga kõigile koertele. Pokot näiteks pidi päris mitmel korral rihma otsas hoidma, et ta lollusi tegema ei läheks.

5. Solčava Panoramic Road

• 2h 50min
• 4,6km
• 535m tõusu-langust
• 1766m kõrgeim punkt (võimalik minna edasi – 1929m Govca)

Panoramic Road on Põhja-Horvaatias otse Austria piiri servas kulgev tee imeliste vaadetega mägedele, orgudele, taludele. Käisime seal mitu korda ja soovitame kodulehel oleval kaardil näidatud teed pigem autoga läbida. Vähemalt meile ei pakkunud huvi mööda üpris tiheda liiklusega (maapiirkonna kohta) sõiduteid jalutada. Arvestama peab aga sellega, et ilusaid vaateid on tõesti palju ning tihtipeale peab auto seisma jätma, et siis kas vaadet nautida või ka pildistada. (Ei tea kas see on meie auto või midagi, aga tagaistmel läks absoluutselt iga kord kellelgi süda pahaks. Seega – varuge vett ja külma närvi, vaadake ette ja sõitke aeglaselt.)

Lisaks autosõidule saab sel teel peatuda kümnekonnas erinevad farmis, mis pakuvad kodust toitu, majutust ja/või muid põnevaid tegevusi. Kõige selle kohta leiate rohkem infot nende põhjalikult kodulehelt, kust tasub kindlasti lisaks vaadata ka erinevaid võimalusi matkamiseks. Nagu eelnevalt mainitud, käisime sealkandis päris mitmel korral. Üks meeldejäävamaid matkasid algas näiteks Rogari talu juurest ning viis üles mäele Potočka zijavka koopasuu juurde. Liikusime veel kõrgemale, et nautida imelisi vaateid Matkov kotile, Logarska dolinale ja neid ümbritsevatele mägedele. Nagu mujalgi, on ka seal võimalus veel kõrgemale ja kaugemale kõndida, arvestama peab vaid endale seatud aja, oskuste ning soovidega.

6. Velika planina

• 3h 35min
• 14,4km
• u 200m tõusu-langust
• 1666m kõrgeim punkt (Gradišče)
• 15€/in kui sõita täiesti üles välja (gondel + suusalift)

Velika planina on üks turistirohkemaid kohtasid, kus käisime. Tegemist on ca 1600m kõrgusel olevate tasandikega (Velika planina, Mala planina, Gojška planina, Planina Marjanne njive, Planina Dovje Raven), kuhu võib minna nii köisraudtee kui ka suusaliftiga. Kel rohkem aega, saab mäe otsa ka matkates (umbes kolm tundi), kuid siis peab arvestama, et üleval ringi liikumiseks nii palju aega ei jää (vt kui kaua meil üleval ühe tiiru ja pikniku tegemiseks aega kulus).

Igal pool tasandikel on toredad iseloomulikud puust karjusteonnid. Valmistatud traditsioonilisel viisil ning peidavad endas muutmata karjuseelu. Mõnda lastakse ka sisse uudistama. Need on kas söögikohad, juustu müügiga tegelevad kohalikud või näiteks muuseum. Meid häiris natukene see, et kogu tasandiku peale suutsime leida vaid ühe kõrgel künka otsas asuva kuivkäimla. Kuid võib-olla ei maksnud piisavalt, et keegi meile mõnda ka lähemal oleks pakkunud. Pildistamise väärilisi vaateid on igas suunas. Vaated onnidele, lehmadele, maastikule või kaugemal kõrguvatele mägedele on kindlasti üles tulekut väärt. Sarnast olustikku meie Sloveenias rohkem ei näinud ja brožüüri järgi on neid ka maailmas üksikuid.

Väga lihtne jalutuskäik, mille pikkust ja raskusastet on võimalik vastavalt enda võimalustele muuta. Kindlasti tasub kaasa võtta lapsed. Ka koerterga, kes lehmasid ei karda, ei tohiks probleemi tekkida. Viimasel juhul peab lihtsalt arvestama, et suusaliftiga suurem osa koeri sõita ei oska.

7. Velenje

Velenje oli üks suuremaid asulaid meie ööbimiskoha lähedal. Kuigi käisime ka mõnes teises linnas, jätsid selle järvede ümbrus ja rand meile parima mulje. Sealne rannaala on kenasti korda tehtud ja pakub mitmekesiseid võimalusi puhkamiseks. Näiteks on võimalik lisaks ujumisele ja päevitamisele laenutada surfi- või veelauda (Zoo Station), hullata täispuhutavas veepargis, lõõgastuda kohvikus (MiaMia), ööbida sealsamas kämpingus (Camping Jezero), kasutada lähedalolevaid terviseradasid ja spordiplatse jne.

Meie veetsime Velenje järve ääres küll vaid ühe rahuliku õhtupooliku, kuid kuna sellel on väga palju pakkuda, siis soovitame teil kavasse võtta terve päeva. Ja kuna tegemist on siiski matkapostitusega, minge kindlasti ümber järvede jalutama ka.