Meie elu: Reisi viimane elukoht
ehk kuidas me ennast El Toyos sisse oleme seadnud.
Juba eelmisel laupäeval pakkisime asjad taaskord autosse, ning sõitsime ühe “lühikese” 400 km otsa nii lõunasse kui vähegi võimalik. Sihtpaigaks Almeria kõrval asuv kuurortküla El Toyo. Päev möödus üsna kiirelt ja isegi Paulile oli autosõit täitsa meeldiv. Kuna saame teda veel vajadusel kaks korda päevaunne panna, siis kasutasimegi võimalust ja suurema osa ajast laps magas tagaistmel. Soovisime õhtusöögi ajaks uude koju jõuda, seega tegime teel vaid kaks peatust, et lõunatada ja end veidi sirutada, Paulil järel joosta ja Pokot pissitada. Paulil oli võimalus ka väga koledaid tankla jms peatusi prügist puhastada, see on nüüd tema uueks harrastuseks saanud. Õhtu lõpuks tuli meile õnneks meelde, et pühapäeval on kõik poed kinni ja ostsime ka natuke söögikraami.
(Siia paneme varsti Paulist ühe vahva video :)
El Toyo on 2005. aastal ehitatud luksuskuurort. St, et enam mitte nii värske aga siiski kena ja hoolitsetud. Näiteks oleme iga päeva näinud aednikke, kes puude-põõstaste eest hoolitsevad. Enne ehitust olid siinsed alad täiesti puutumata. Kõige lähem suurem linn on umbes 12km kaugusel asuv Almeria. Seal peame käima ka toidupoes. Lisaks sellele on väga lähedal mõned rahvuspargid (Cabo de Gata), lennujaam ja loomulikult meri. Arvasime, et kuna tuleme hooajavälisel ajal, siis elame uhkes üksinduses, aga tuleb välja, et ka kohalikele meeldib linna lähedal veidi rahulikumas asulas elada.
Kohapeal on väga palju parke, jalutus- ja jalgrattateid, lõpmata pikk liivarand, kohvikud, laste mänguväljakud jne. Muidugi ei puudu ka hotellid, suur golfiväljak, kultuuri- ja spordikeskus ning muu selline. Siiani on meie lemmikud just mereäärsed laudisteedega sillutatud palmialleed ja -pargid. Poko naudib lõpuks seda, et saab lahtiselt rannas hullunult ringi joosta. Lisaks oleme taaskord väga rahul, et ümbruskond on rahulik ja vaikne (va öösel kõvasti haigutav naaber :P).
Meie korter asub rannast mõnesaja meetri kaugusel ja rõdul istudes on võimalik ka päikeseloojangut (merre) nautida. Esimestel päevadel oli siin väga vali tuul ja viibisime rohkem sees, kuid nüüd saame seal kenasti õhtuid veeta. Ports kortermajasid on paigutatud eraldi aia sisse, majade vahel jalutusrajad, pingid, mänguväljakud, basseinid. Viimaseid kahjuks novembris enam kasutada ei saa. Korter ise on pigem pisike, aga avar elutoa ja kahe magamistoaga. Seega kõik vajalik ja rohkemgi veel on olemas. Põrandad on taaskord meile nii ebaloomulikust kivist ehk jalgu külmetavad. Õnneks võtsime villased sokid kaasa ja eelmises kohas ostsime vanainimeste sussid ka :) Harjumatu on veel see, et meie aias ei tohi koeraga üldse jalutada – kõik kohad on keelavaid silte täis. Seega peab Pokoga iga kord üsna kiiresti aiast välja jooksma, et ta seal rahulikult oma hädasid saaks teha.
Kokkuvõttes oleme jälle väga rahul. Mäed ja matkarajad veel ei ahvatle – kõrbelaadsed, tolmused, savised. Aga see-eest on meil nüüd vahelduseks merevaade ja võimalus igal hetkel randa minna. Kuna vesi on lausa 19 kraadi, siis võib-olla isegi ujuma. Eile saabusid meie juurde Hannes, Kadri ja Saskia (kes on vaid 4,5 kuune reisisell) ning järgmised paar nädalat veedame koos aega.
