Meie elu: Külalised Horvaatias

ehk mida huvitavat on vaadata Põhja-Horvaatias.
Loodetavasti annab see postitus inspiratsiooni ja mõtteid, mida siin koos meiega või iseseisalt külastada. Kõik allolevad on lapse-koeraga liikumiseks sobivad kohad ning kui on soov kohapeal ainult nädal olla, siis tuleb ilmselgelt allolevatest ka valik teha.
Meil oli külalisi kahe nädala jooksul kolm. Esiteks tulid esimese selle hooaja Air Balticu reisiga külla maratoonarid Nigu ja Peep. Mägimaratoni muljetest on Hannes juba kirjutanud, küll aga teeme siin juttu sellest, mis kultuuriprogramm ette nägi. Nädal peale sportlaste saabumist vahetas Aeti ema nad välja. Ka ämma/ema ringreisist teeme ülevaate.
Olgu kohe sissejuhatuseks toodud ka kaart, millel märgitud kohad on all lahti kirjutatud.
[put_wpgm id=2]
Krk saar
Kuna Rijeka lennujaam asubki seal saarel, siis alustasime mõlemal juhul ringreisi Krkilt. Tegemist on Hiiumaa-suuruse saarega, kuid kliima on siin loomulikult vahemereline. Ka saarele pääsemine erineb: tegemist pole 1,5-tunnine praamireisiga, vaid 5 min. autosõiduga üle silla. Ligi 300 päikeselist päeva aastas annab Krkile ka „Kuldse saare“ nime. Mitmed peavad seda ka horvaadi kultuuri hälliks, kuna sealt on leitud vanim säilinud serbohorvaadikeelne tekst (ilmselt mitte sõim :P ). Krkil oli meil valikus järgnevad asjad.
Matkamine
- 1,5-tunnine matk saare ühe tipu otsa (Veli Vrh, 541 m) koos imeliste vaadetega Baška orule. Väga lihtsa teekatte ja profiiliga rada, mida tegimegi sportlaste saabumisel Horvaatia looduse sissejuhatuseks. Tee peal nägi palju lambaid ja tipust kogu saart.
- või korralik 3,5-tunnine matk Baškas. Üsna nõudev, paljakäsi laskumist/ronimist vajaminev teekond, mida ilmselt teistkorda hällilapsega ei teeks. Sellegipoolest nägi sellel matkal väga ilusat kivist lõunarannikut ja vana kanjonit.
Linna jalutuskäik
- Krki linn – väga kitsaste, itaalia-laadsete tänavatega vanalinn ja väike jahisadam. Krk city’s tasubki üks jäätis võtta ning iidsetel tänavatel ja lühikesel promenaadil jalutada.
- Malinska on aga pika promenaadi ja uhkete hotellikompleksidega kuurortlinn. Seal oli sobilikum võtta ette pikem jalutuskäik mööda rannikut ja piknik ning imetleda vaadet Rijekale.
- Punat – siin on saare ühed parimad restoranid (kuna ka kalleimad, siis jäid nad meist puutumata) ja mõnus jahisadamaga promenaad. Siin saab ka pisikese parkimistrahvi (70 kunat = 10 €), kuna parkimisautomaate ei ole kuskil leida.
- Vrbnik – linn, mis asub väikeste küngaste peal, millest ühe otsas imepisike vanalinn. No tõesti pole nii kitsaste tänavatega (pigem kangialused ja käigud) linnaosa kuskil näinud, isegi Veneetsia tundub selle kõrval nagu uhkete prospektidega suurlinn.
Kohaliku toidu maitsmine
- Kindlasti tasub läbi põigata Vrh külas asuvast Zuzicu singivabrikust. Kaasa tasub osta Krk saare prosciuttot ehk Krk pršuti ning erinevaid vürtsikaid vorstikesi/vorste.
- Teel Baškasse müüakse sealsete metsade/aasade mett ja lavendlit.
- Soovitatav on ka sõita mõne lennufirma esimese lennuga, kuna siis jagatakse kõigile reisjatele pudel Krk oliiviõli.
Päevitamine ja ujumine
- Seda tegime mitmel korral Njivices. Rannast on kenad vaated üle mere Cres saarele. Plussiks on ka see, et saab vabalt ka koeraga ujuda/päevitada. Loomulikult saab ka mujal päevitada ja ujuda, aga see rand on keskmisest turistsivaesem ja mugavalt sinna või tagasiteel olev linn tundus sobivaim.
Rijeka linn ja rongisõit
Rijeka on 130 000 elanikuga piirkonna suurim linn. Tegemist on sadamalinnaga ning see hõlmab enda alla pea kogu ranniku, linlastele ja külalistele on pooleldi avatud ainult mõned kvartalid mereäärt. Ja sinna on pikitud tohutu suured jahid. Vat niimoodi saab ennast tõeliselt sadamalinnaks nimetada – õpi, Kalamaja/Russalka :P Rijekas soovitame:
- Vanalinna, mis on piiratud suurte magistraalide ja mäega. Linna peatänav meenutab tavapärast Kesk-Euroopa pealinna kaubatänavat paljude poodide ja turistihordidega.
- Ohtraid häid kalarestorane. Meie valikus olnud Konoba Na Kantunu pakkus ülihõrka sea bass’i
- Turg (sh kala oma), kust saab lisaks kohalikele toorainetele kaasa (loomulikult käte-jalgadega seletades) retsepti, kuidas nendest head rooga valmistada. Kahjuks ühe mõruda salati kohta unustasime küsida ja kodus maandus see peale maitsmist hoopis prügikastis
- Šopinguhulludele on sobilik Toweri keskus, kus on mitmeid korruseid riidepoode, mis teeb ilmselt silmad ette kõigile Eesti kaubanduskeskustele. Eriti selle kolossaalne toidupood, kus veetsime 1,5 tundi :D
- Kui jõudu ja aega üle, siis kindlasti jalutuskäiku mäe tipus asuvasse Trsati kindlusesse. Meie graafikud ja jalatunnetus sinna ei viinud, aga oleks vist pidanud.
- Maaliliste vaadete tõttu tasub ette võtta ka väike rongisõit (kasvõi edasi-tagasi). Meie puhul said kõik külalised ühe või mõlemad otsad Rijeka ja kodu vahel tunnise rongisõiduga sisustada. Käänulised raudteed võimaldasid mitmeid kordi merevaateid nautida ja seda väga kõrgelt (võrreldes autoga).
Istria idarannik – Opatija, Lovran ja Kastav
Siinkandis on sobiv keskenduda järgimistele kohtadele:
- Otse Rijeka külje all (loodes) on väike küla nimega Kastav. Sealne vanalinn on samuti väga iidse ajalooga ning selles asub üks maitsvate kalatoitudega bistroo Mala Riba.
- Rijekast lõuna pool asub Opatija, mis oli Austria-Ungari keisririigi ajal väljakujunenud uhkete villade ja hotellidega kuurortlinn, kus tasub ringi jalutada. Lisaks tegime Angiolina pargis väikse pikniku.
- Mööda rannapromenaadi (saab terve tee isegi lapsekäruga jalutades) jõuab Lovrani, mille kompaktne ja hubane vanalinn peaks teid kindlasti köitma. Kuigi see paikneb ühe hektari peal, siis vähemalt Nigu veetis seal kokku vist kolm tundi. Võimaluse korral võtke Konoba Marunist kohapeal valmistatud pastat (pakuvad ka „to go“) ja ööbige vanas kapteni majas.
Plitvice
Imekena järvede-koskede kaskaad on kahtlemata Horvaatia suurim turistilõks (aastas üle miljoni külastaja!). Seetõttu ei saanud ka meie sellest üle ega ümber. Peep ja Nigu käisid seal ilma meieta ning neile sai osaks inetu vihmavaling, mistõttu mälestused polnud väga positiivsed. Meie saime seal käies samuti natuke vihmasabinat, mistõttu polnud väga palju tahtmist ringi hulkuda ja ka osa rajast oli suletud. Halvale ilmale vaatamata oli pargi põhiosas (P1 ja P2 vahelisel praamil ning sealsel lühirajal) ohtralt turiste. Lausa nii palju, et iga meetri peale mahtus neid mitu tükki. Pauli lummasid arvukad asiaadid, kes tegid samade kohtade pealt selfisid ja naeratasid talle. Nüüd ka päevi hiljem paneb ta suure naeru puhul silmad kissi :D
Plitvice kohta saab järeldada ainult ühte: sinna peab minema! Aga vaata, et see ei satuks halvale ilmale, kuna siis on ebamugav ringi käia ega heale ilmale, kuna siis on rohkem turiste :P
Skrad
Skradi küla lähedal on kaks väga huvitavat kohta:
- 10-minutilise jalutusega (või kui ei jaksa, siis võid ka autoga mäe otsa sõita) jõuab Preici vaatekohta (kohalikus keeles vidikovac), kus on 850 meetri kõrgusel täiesti lummavad vaated. Seal saab mõnusalt piknikku pidada, on olemas laud ja pingid ning mäetuul puhub kenasti mööda, mitte näkku.
- 2,5-3 tunniga jõuab teha Zeleni vir (tõlkes roheline kosk) ja Vražji prolaz (tõlkes kuradi kanjon) ringkäigu. Viimane oli küll meie ajal osaliselt suletud ohtliku raja tõttu, aga lukud-riivid on ju loomadele :P Kose juurde viib mugav (sadade astmetega) trepp, aga see oli ka üks kõrgemaid. Lahe oli koopast koske vaadata ja mööda ojakallast allavoolu kõndida. Hüdroelektrijaama juurest saab minna edasi teise jõe orgu, mille jalutusrada asub kanjonis nii ühel kui teisel pool jõge ja vahel ka otse jõe kohal.
Vrbovsko oja matk
Meie siinsest kodust idapoole asub üks väike mööda jõesängi edasi-tagasi lühimatk, mis meenutab natuke Vražji kanjonis käiku. Väike erinevus on selles, et rada on natuke metsikum. Ning siinse jalutusraja alguses olev restoran töötab. Kahjuks saab Kamacnikus ainult kunades maksta, mistõttu sularaha vähesuse tõttu pidime ära jätma salatid. Samas sai ettekandja meie kitsikusest aru ja tegi meile mõned kunad alet!
Lokve järv
Seda järve tasub algul vaadata vana Rijeka-Zagrebi maantee vaateplatvormilt, siis laskuda alla ning seejärel einestada Jezero bistroos. Kahjuks siia restorani koeri ei lubata. Õnneks olime siin juba targemad ja võtsime suuremas koguses sularaha kaasa. Samas olime ka (juba teistkordselt) rumalad tellides magustoidu kohe ära. Kui põhiroad saabusid, siis oli tükk tegemist et need nahka pista. Söögid olid küll natuke ülesoolatud, aga maitse/valmistuse osas väga head. Peale suurt söömist tasub kõndida natuke mööda tammi ja idakallast, kus on kenad vaated nii järvele, Lokve külale kui mägedele. Kellel on rohkem aega, siis saab teha ka ümber järve tiiru (~17 km).
Eks kindlasti on ka palju-palju muud, mida vaadata. Samas proovisime teha valiku võimalikult eriilmelistest kohtadest, mis annaks meie arvates kõige laiemat valikut siin pakutu osas. Kui keegi on siinkandis käinud, siis ootame heameelega ka teisi soovitusi :)


























Comments