Meie elu: Esimene nädal Hispaanias
ehk kuidas näeb elu välja Euroopa kõige lõunapoolsemas riigis.
Pärast pikka sõitu jõudsime eelmisel kolmapäeval oma uue kodu ette. Õige koodiga saime sisse ja armusime esimestest minutitest sellesse, mida nägime. Loomulikult olime me vaadanud tähelepanelikult ka Airbnb pilte, aga ei uskunud, et see kõik niii supperlahe on. Mida siin kõike leiab: neli magamistuba, et mahutada ka peatselt saabuvat Piretit-Tanelit-Eliisi. Kõik see kahe korruse peal ning katusel on päevitustoolide, grilli ja lastebasseiniga täissuuruses terrass. Köök on ehitatud ilmselt vana sisehoovi nii, et on läbi maja hiiglasliku katuseaknaga. Kõikjal vanaaegsed kahhelplaadid, originaaluksed jne. Ja siis veel on meie kasutada kaks jalgratast ja Playstation 3 :D
Tänav on vaikne, vähemalt autode mõistes, sest see on lubatud ainult jalakäijatele. Küll aga teevad needsamad jalakäijad üsna suurt kära, sest vanamehed/-naised istuvad ja lobisevad päevad läbi igaüks oma ukse ees. Samas on kõik kena ja puhas ning väga hispaaniapärane.
Beniarjo külas elab 1800 inimest, seega on tegemist ühe korraliku Eesti vallakeskusega. Kõik vajalik on käe-jala juures, mitmed nurgapoed, lihunik, pagar, laste mänguväljakud, juuksur (kuhu Hannes oleks pidanud juba kuu aega tagasi minema :P). Küla servas on isegi üks maailma vanima ameti pidaja (kui ta just nähtamatuid mandarine ei müü). Külas jalutamine on väga mõnus, kuna autoga liikumine on tehtud eriti keerukaks (sarnaselt teistele siinkandi küladele) – on palju ühesuunalisi ja ainult jalakäijatele eraldatud tänavaid. Küla kõige üllatavam asi on kell 13:30 ja päikeseloojangul lastav väike lauluke ning (ilmselt) palvesõnad, mis kõlavad üle kogu küla suurtest ruuporitest ja ei lase Paulil magama jääda.
Ümbruskonnas on sarnaseid väikseid kompaktseid külasid, mis on omavahel väga hea teedevõrguga ühendatud. Ja nende vahel on väikesed tsitruseaiad, mida otsast juba tühjendatakse. Põhjaeurooplasena on meeletu soov puude otsast vilju korjata, kuid oleme ennast seni suutnud tagasi hoida. Omavahel arutledes arvasime alguses, et ilmselt kohalikud ikka võtavad, aga hiljem järele mõeldes jõudsime arusaamisele, et ega Eestis ka keegi teiste kartuli- või viljapõllul niisama korjel ei käi :D Beniarjo on umbes 10 km rannikust, seega on meil päris hea ligipääs Vahemerele. Hannes ja Paul on seetõttu juba ujumas käinud, kuigi rannad on siin üsna väherahvastatud, ainult mõned perekonnad päevitavad ja hästi palju elektriliste sõidukitega vanainimesi vuravad ringi.
Üritame siin olla eriti rahulikult ja oleme käinud ainult ühe korra rannas ja ühe korra matkal (kahjuks ebaõnnestunult, kuna hakkas sadama). Üritame siin kodus palju päevitada (keskpäevast alates on see kuumuse tõttu üsna võimatu) ja Paul oma vannikeses sulistada. Ilmad on siin niivõrd-kuivõrd soojad olnud, st öösel 16-18 ja päeval varjus 23-27, kuid on üsna pilvine ning oleme ka vihmade alla sattunud, aga eks Ispaanias olegi ooti oovihma oogusid.