Kuidas kasutada vanemapalka?
ehk kuidas me jõudsime oma mõtetega siia, kus oleme.
Mis on vanemapalk?
Lihtsustatult, vanemapalk (ametliku nimega vanemahüvitis) on vanemale makstav 100% ulatuses kompenseeritud töötasu lapse kasvatamise eest. Ehk siis riik on otsustanud, et lapse kasvatamine on nii oluline töö, et selle eest peab saama väärilist tasu. Ja seda 1,5 aastat iga lapse eest. Ja lisaks sellele saavad töötavad naised dekreedirahasid 70 päeva eest. Samas kogu aja säilib töökoht. Ja vanemapuhkuse kasutamiseks või lõpetamiseks peab tööandjale ette teatama ainult 2 nädalat.
Siiski on mõned piirangud:
- Vanemapalka/-puhkust saab taotleda üks lapsevanem, mitte mõlemad korraga, st üks vanem peab samal ajal ametlikult tööl olema. Isa võib taotleda seda alles siis, kui laps on 70 päeva vana.
- Vanemapalga aluseks on dekreedi lõpule (mitte lapse sünnile) ja isal taotlemisele eelneva aasta sotsiaalmaksust arvutatav töötasu. Seega kirja läheb ainult ametlik palk ja kõiksugu kuluhüvitised-kompensatsioonid-jms mitte, küll aga lisatasud ja boonused.
- Kui vanem teenib vanemapalga ajal üle alampalga kõrvalt juurde, siis arvestatakse vanemahüvitis ümber nii, et kättesaadav summa ei lähe üle arvestatud töötasu. Muidu tuleb natuke tagasi maksta (nagu minul mai kuus juhtus).
- Ülempiir hüvitisele on üle-eelmise aasta 3 keskmist sotsiaalmaksuga arvestatud tulu kuus (kirjutamise ajal oli see 3x 908,12 €), alampiiriks alampalk (430 €).
Mida vanemapuhkusega teha?
Tavapäraselt tähendab vanemapuhkus seda, et ema on poolteist aastat (Tallinna kontekstis pigem kuni lasteaiakoha saamiseni) kodus ja kasvatab last. Isa näeb last hommikuti ja õhtuti, eks sageli ka öösiti. Peale seda aega läheb ema tagasi tööle. Ka Aet oleks võinud meie äsja ostetud korteris tiksuda. Aga see perspektiiv tundus meile igav. Pigem soovisime natuke rutiinist välja tulla ja oma ellu põnevust lisada. Ja lõppkokkuvõttes – miks mitte? Sellist võimalust ei juhtu ju iga päev, kus makstakse tööl mitte käimise eest.
Hannese mitmed tuttavad on kasutanud vanemapalka, et minna kogu perega (kes ühe, kes kahe lapsega) reisile. Rääkisime nii paljudega kui võimalik, et kas ja kuidas (ajad, kohad, kulud, sobivus jne). Mõte tundus väga mõnus. Keerukas näis vaid see, et kuidas ühe palgaga ära elada. Aga mõeldud, tehtud – otsustasime välismaale reisile minna. Ja plaan B-na leidsime, et kui seal ikka ei meeldi, siis võime tagasi Eestisse tulla ja ülejäänud aja näiteks Hiiumaal hubases onnis veeta. Last oma koduseinte vahel kasvatada saame veel aastakümneid :P
Millal ja kauaks minna?
Eks esiteks tasub mõelda lapsele. Ta peaks olema võimeline reisima ja saanud olulisemad vaktsiinid. Varakult reisile minnes on hea see, et imikul pole veel tekkinud igasugu erisoove (võrreldes näiteks 2-aastasega) ja ta on kõikjal õnnelik. Seda loomulikult siis kui ta baasvajadused on kaetud ning pakud talle piisavalt tähelepanu ja vaheldust. Meie jaoks oli kuldne kesktee minna reisile 8 kuud vana põnniga.
Teiseks tasub mõelda tööandjale/ülemusele. Ei tasu oma äraolekut probleemiks teha. Seega oli oluline, et mõlemal oleks töö juures sobilik asendaja ja tähtsad projektid lõpusirgel ning uute plaanid valmis teistele üleandmiseks.
Pikkuse osas on naiste puhul üsna tavaline, et kasutatakse vanemapalka täies ulatuses, kuid meestel mitte. Hannes oli riigitööl ja seal oli mugavaim (nii talle kui tööandjale) võtta vabaks terve kalendriaasta – eks riigis käib ju asi eelarve- ja tööplaaniaastate järgi :P Ka Aeti tööandja tegi väga suure vastutuleku ja lubas ta aastaks palgata puhkusele, nii on meil mõlemal naastes töökoht alles :)
Kuhu minna?
Hannese tuttavad käisid peamiselt Kaug-Aasias (Tai, Filipiinid, Malaisia), aga ka lähemal – Kanaaridel. Meile endale meeldisid variantidena ka Austraalia, Uus-Meremaa ja Singapur.
Pidime mõtlema sellele, et meil on koer, kes on pere lahutamatu osa. Seega vaatasime esmalt lennupileteid ja -tingimusi ning soovitusi lemmikloomaomanikele. Sealt selgus tõsiasi, et:
- Koera lennupilet on keskmiselt 200 € iga lennu kohta. Seega nii kaugele sõitmine ja tagasitulek tähendab ilmselt üle 1000 €-st väljaminekut. Sellele lisanduvad lisasüstid, load, reisipuurid jne.
- Koerte tingimused lennujaamas ja lennukis on väga halvad.
- Paljudes riikides pannakse sissetulnud loomad mitmeks nädalaks karantiini.
Sellest tulenevalt valisime autoreisi. Oma auto on lisaks ülimugav, annab sulle ajalise ja asukoha vabaduse. Kuna polnud tahtmist maanteid pidi Kaug-Aasiasse sõita, siis piirasime oma valikut Euroopa Liiduga. Sel juhul oli meil erakorraline meditsiiniabi tasuta ja ka tervise- ja autokindlustused soodsamad. Troopilise Aasiaga võrreldes on siin kogu perel natuke chillim olla.
Euroopa on suur, seega pidime kohta natuke täpsustama. Olime veel oma eelmisel aastal tehtud Šveitsi-Lichtensteini reisist sillas ja mõtlesime kohe Alpide peale. Kiire analüüs ütles, et Šveitsis ja Lichtensteinis on üüratult kallis elada, ilmselt ka Austrias. Samas Sloveenias on tükike Alpidest. Lisaks sellele oskas Hannese töökaaslase antud kohalik kontakt öelda, et Sloveenia on väga lastesõbralik ja meeldiv elukohamaa. Üsna pea otsustasime, et kogu aega ühes kohas ei soovi veeta, vaid otsime ühe-kahe-kuulisi peatuspunkte. Nii ei tundu välismaal olemine seal elamisena, vaid ikka puhkusena.
Aga nagu ka enne juhtunud on – life happens when you make plans – nii ka seekord: eluaset otsides tuli välja, et Sloveenia (vähemalt Alpide osa) majutused on üsna kallid. Nii sattusime hoopis ülisoodsa korteri otsa Horvaatias. Tegemist siis hubase korteriga mägikülas, kus ka meri on 45-minutilise autosõidu kaugusel. Samas Horvaatiasse elama asumisel hoidsime natuke raha kokku ja tänu sellele leidsime sobivad elupaigad Sloveenias, kus kokku veedame 1,5 kuud. Sellegipoolest oleme algselt mõeldud sihtkohas (Julian Alps) ainult kaks nädalat :P Ja endalegi ootamatult sattusime ka Austrias üsna odava majutuse otsa. Kokkuvõttes tähendab see seda, et liigume oma reisil üha kõrgemale mägedesse :)
Edasi sooviks olla kuskil, kus on ka talvekuudel soe. Kiire pilguheit Euroopa kaardile ja valikusse jäävad ainult Kreeka, Lõuna-Itaalia, Malta, Lõuna-Hispaania ja Portugal. Samas viimase peatuspaiga valiku teeme alles septembris, sest oleme natuke targemaks saanud ja ei kiirusta liigselt. Ja ega raha praegu broneerimiseks polegi, peame veel natuke koguma.
Kuidas rahadega välja tulla?
Nagu öeldud, siis kõige keerulisem on ära elada ühe vanema palgast (kui just pole võimalik täistööajaga kaugtööd teha, aga ega see siis päris puhkus ka poleks :P ). Tegemist on ju ikka väga tuntava sissetuleku langusega, mistõttu on vaja asi korralikult läbi mõelda.
Esmalt tegime 2014ndal aastal väga palju tööd, et oleks ettenäidata tulemusi, mida tasustatakse lisatasude või boonustega. Tänu sellele tõusid vanemapalgad.
Teiseks, armastame kõikvõimalikel juhtudel Exceli tabeleid teha. Nii ka seekord – tegime ohtralt (küll Google Spreadsheetis) arvutusi erinevate beebiasjade ja reisikulude osas. Olulisimaks said tabelid nimega „Asjad, mida peame Paulile ostma“ ja „Vanemapuhkuse kulud ja tulud“. Nii oli meil planeeritud (ja selgesti jälgitav ülevaade) nö alginvesteeringust ja kogu 1,5-aasta rahavoogudest. Viimast jälgime üle nädala ja korrigeerime oma käitumist (nt kulutame söögile vähem või lõbustusele rohkem). Õnneks jätsime igale poole natuke lõtku sisse ning selle aasta ootamatud kulud (üle 1000 € väärtuses) said kenasti ära puhverdatud.
Lisaks lõpetab Hannes miinimumtasu eest paar projekti, mida polnud mõistlik kellelegi edasi pärandada, ja nõustab kolleege. Ka Aet tegi paar projektikest, mis aitavad pere eelarve tulusid suurendada ja aitab emal käivitada väikest pereäri, mis küll pigem kaugemale tulevikku suunatud. Koos lisarahadega tuleme reisil ikka ots-otsaga kokku.
Soovitused tulevastele vanematele
- Kuigi vanemapalk ja -puhkus viitab ühele vanemale, oleks mõistlik mõelda ikka tervele perele. Eelkõige on küsimus selles, mida sooviksite teha kogu perega üheskoos. Reis välismaale on selleks ideaalne. Hetkel ei usu, et oleks veel paremat võimalust kui vanemapalk, mille eest mõnusasse sihtkohta pikalt tasustatud puhkusele minna.
- Puhkuse pikkust planeerides tasuks mõelda aasta-poole suurusjärgus – siis on võimalik ka reaalselt Eestist äraolekut kogeda.
- Asukoha valikuga mõelge oma südamesoovidele ja piirangutele (nagu meil oli koer). Ja loomulikult ei pea te olema samas kohas kogu aeg, vaid isegi soovitatav on teatud perioodsusega elukohta vahetada. Nii säilib reisi tunne ja näete rohkem maailma.
- Eeldades, et te olete oma praeguse ametikohaga rahul, siis kindlasti mõelge oma tööandjale. Ka talle ei tohiks teie südamesoovid ületamatuid probleeme valmistada. Kui võimalik, lõpetage jooksvad tegevused, leidke ise sobiv(ad) asendaja(d) ning tehke asjade üleandmine võimalikult valutuks. Kindlasti ei õnnestu see 100%-liselt, aga andke oma parim. Ja vaatamata seaduses ettenähtud 2-nädalasele etteteatamisele, tasuks puhkust ikka pikemalt planeerida ja töö juures kokku leppida. Vastasel korral on teil ilmselt raske tagasi pöörduda.
- Kui võimalik (ja see ka eraldi tasustatud on), siis tehke enne lapse sündi tublisti tööd, siis on dekreedirahad ja vanemapalk suuremad. Ja lisaks on vanemapuhkuse ajal teil ka natuke aega kaugtööd teha, kui töö iseloom seda lubab.
- Rahasid planeerides on olulised algkapitali kogumine (nii esimeste beebiasjade ostmiseks kui reisile minekuks) ja kogu puhkuse planeerimine. Ilmselt ei taha keegi, et lennupilet jääb ostmata või poole reisi peal saab raha otsa. Hea on, kui oled mõned kuud oma kulutusi kategoriseerinud (toit, laps, auto, telefon jne), siis on tavapärased kulud teada. Lisaks saad erinevaid kuid võrrelda, et mille peale rohkem/vähem läheb ja mis muudatusi pead elukorralduses tegema. Planeerimisel mõtle ka väiksematele asjadele, mitme peale võib summa päris suureks kujuneda.
- Jätke oma plaanides (nii eelarve kui asukohtade-aegade osas) ruumi muudatustele – ära muretse, küll neid ikka ette tuleb ;)
Kui kellelgi tekib veel küsimusi, mida/kuidas vanemapalgaga ümber käia, siis kirjutage-joonistage.
/ Asukohtade pildid on võetud Gorski Kotari kodulehelt, Ülem-Savinja oru maaelu arengu ühingu turismilehelt, Pinterestist ja Wikipediast /