Meie elu: Hispaaniast
ehk mida meenutada meie teise reisi eelviimasest elukohast.
Oleme juba teist korda oma reisidega Hispaanias. Põhjus väga proosaline: nagu teada on Hispaania talvel mandri-Euroopa kõige soojem paik. Ja meile soe meeldib. Kõigil eelmistel kordadel on küll viimane nädal liialt jahedaks läinud, kuid mitte seekord. Ka 10. detsembrini oli enamus päevadel 20+ kraadi ja keskpäeval päikese käes oli t-särgiga isegi palav olla. Kuna olime Ibeeria poolsaare nurgas Roquetas de Mar “külas”, siis jagus sageli ka (peamiselt edela) tuult, kuid mitte nii palju kui teisel pool Almeriat El Toyos.
Koha valisimegi peamiselt kliima järgi – et ka detsembris soe oleks. Keskmiselt on kraadike soojem Malaga kandis, kuid sealne hinnatase polnud meie võimalustega kooskõlas. Ja pealegi leidsime väga ilusa ja suure (100m²!) korteri kenas rajoonis. Tegemist on urbanizacióniga, mille ehitamist alustati juba 70ndatel. Siinkandis on tavapärane, et linnade kõrvale ehitati täiesti eraldi rajoonid puhtalt (suve)turistidele. See sobis meile, kuna tulime ju ka suve nautima :)
Meie korter oli üsna linna ääres “looduspargi” kõrval (jutumärgid seetõttu, et tulenevalt Lõuna-Hispaania loodusest peavad kohalikud oluliseks ka paari puu ja põõsaga tühermaad). Almeria kant on lisaks turistidele ka oluline põllumajanduspiirkond, kus peaasjalikult on kasutusel intensiivpõllumajandus. See tähendab, et ruutkilomeetrite kaupa on kõik kaetud valge ja musta kasvuhoonekilega, mille all küpsevad ilmselt ka Eestisse jõudvad tomatid, kurgid jne.
Samas, ka liivaranda (ja sellega kaasnevat hotellide-restoranide rida) on seal kümmekond kilomeetrit. Meie korter oli u 400 meetri kaugusel merest, mistõttu sai üsna ülepäeviti lastega liival või kiviviske kaugusel oleval kolmel mänguplatsil mängitud. Üldse oli linnas kokku 29 mänguplatsi, millest ainult üks jäi 1,5 kuu jooksul külastamata. Üsna laiad kuurortlinna tänavad olid ideaalsed vankriga jooksmiseks, mida kasutas üsna intensiivselt Hannes (kokku üle 200 km).
Nagu heale turistipiirkonnale kohane, oli meie majade kompleks kõrge müüriga piiratud. Aias oli ainult elanikele mõeldud bassein (koos eraldi lastebasseiniga) päevitusalaga ja mänguplats. Basseini kasutasime üsna mitmel korral, kuid kuna seda ei köetud, siis muutus see peagi üsna jahedaks ning novembri teisel poolel lasti ka veest tühjaks. Ega peale meie polnudki teisi ullikesi, kes seda veel kasutaks.
Korter oli väga hästi sisustatud (kuigi meie maitse jaoks liialt palju afro-nipsasjakestega kuhjatud) ja kvaliteetne (helikindlad uksed!). Meie kasutada oli kaks magamistuba eraldi WC-vanniga, köök koos pesuruumiga, elutuba ja rõdu. Sellele vaatamata veetsime siiski enamus ajast väljas jalutades-mänguplatsidel. Lõunapausidel kasutas Aet elutuba trenniplatsina.
Hispaanias võtsime vastu ka Aeti astumist neljandasse elukümnesse. Sellel puhul tegid Hannes ja Paul korraliku (lausa šokolaadiga glasuuritud) tordi, külastasime eelmise reisi elupaika El Toyos, sõime fritüüritud kalmaarirõngaid ja külastasime vanakraamilaata.
Samuti oli Hispaanias aeg Henri vaktsineerimiseks, millest võiks lausa eraldi postituse teha. Lühidalt: mine elukohale kõige lähemal asuvasse (mitte kõige suuremasse) tervisekeskusesse ja broneeri lastearsti aeg. Kohalikust keelest (kasvõi Google tõlke äpi abil) ja veenmisoskusest on ka palju kasu, sest isegi viimase hetkeni (süstimiskoht puhastatud ja vaktsiin juba süstlas) küsivad nad üle, et ega me seda Eestis ei taha teha :D
Meantime… kuna olime juba viiendat kuud reisil, siis lülitati Hannesel Eesti data-pakett välja. Kuigi ühtegi teavitust selle kohta ei tulnud, siis oleme rahul, et meie kasutada oli selle ajani igakuiselt 7Gb ainult 17€ eest. Ja õnneks kestsid tasuta kõned Eesti numbritele edasi. Sisuliselt tähendas see ainult seda, et lähedastele pidi pilte saatma ja Skype töökõnesid tegema korterist. Kuna me suuri retki ette ei võtnud, siis ei tundud koduvälisest internetist õnneks üldse puudust.
Detsembri alguses läksid õhtud siin üsna kiirelt pimedaks (18ks oli juba pilkane pimedus) ja jahedaks (12-15 kraadi). Seetõttu tuli ka suur koduigatsus peale, misjärel me ehitasime oma vähestest Lego klotsidest Pirita korteri ja mängisime natuke sellega :P
Ühel korral käisime ka “matkamas”. Olime välja valinud ühe tunni kaugusel oleva mägitee, mida mööda oleks saanud ühe korraliku 3-tunnise jalutuse teha. Kohale jõudes avastasime, et olime koju unustanud Henri mütsi (päikese kaitseks), luti ja lutiketi ja …, ega me arvanudki, et me Hispaanias matkama hakkame :P Almeriast ja laiemalt Andalusia ümbruskonnast on pikemalt juttu meie külaliste postituses.
Meie järgmine peatuskoht on Lindau. Tegemist on Saksamaal asuva imeilusa eel-Alpi linnaga, mis asub üsna Austria ja Šveitsi piiri lähedal.